Kui ma ühel kolmapäeva varahommikul kell 6.45 end Terevisiooni saates AI tuvastamisest rääkimas avastasin, ei osanud arvatagi, et sellest saab alguse masse kõitev diskussioon teemal, et kas meie inimeseks olemist hakkab tulevikus määrama see, kui pikka mõttekriipsu me oma tekstidesse lisame. Just see väike nipp jäi paljudele kõrvu, kui ma rääkisin, et tegelikult on AI loomingut inimloomigust üha raskem eristada ning meile on jäänud kätte vaid mõned õblukesed õlekõrred - näiteks kasvõi see, et ChatGPT’le meeldib mõttekriipsuna kasutada pikka em-kriipsu (em-dash).
Sel kevadel on ilmunud kaks olulist artiklit, mis mõlemad keskenduvad lähiaja väljakutsetele seoses üha kiireneva tehisaru arenguga. Mõlema üldiseks eesmärgiks on juhtida tähelepanu sellele, et AI arengute positiivsete tulemuste kõrval tuleb teadvustada ka võimalikke ohte ja väljakutseid, ehk siis tegemist on AI joondumise ehk alignment-valdkonna kirjutistega.
Mida teevad arutlevad mudelid (reasoning models)? Kas o1 Pro on 200 eurot kuus väärt? Mis ilmaimet siis need suured mõtlevad mudelid meile pakuvad? Need ja paljud teisedki küsimused on praegusel ajal igati asjakohased, sest eesliini mudelite (frontier models) maailmas on toimumas ülikiired arengud ja pakkumises on nii täiesti tasuta kasutatavaid mõtlevaid mudeleid (nt OpenAI o3-mini või DeepSeek R1) kui ka ülikalleid mudeleid nagu o1 Pro.
Cassidy AI on ettevõtetele mõeldud tehisintellekt, mis ühendab AI-assistendid, töövoogude automatiseerimise ja organisatsiooni andmetele ligipääsu ühte terviklikku lahendusse.
Viimasel aastal on universaalsed AI-tööriistad nagu ChatGPT teinud suure arenguhüppe nö igapäevatöös kasutatavuse osas, kuid nende peamine puudus ettevõtete jaoks on ligipääs organisatsiooni andmestikule ja piiratud võimalused töövoogude automatiseerimiseks. Teisisõnu, need tööriistad on küll võimekad, kuid ilma juurdepääsuta ettevõtte sisemisele infole ja sujuvalt integreeritud protsessideta jääb nende kasutusvõimalus mõnevõrra piiratuks.
Avataride loomine ja arendamine on alanud aastal AI maailmas üks nö "kuumadest" teemadest. Samas, kui kiigata filmimaailma, on avataride teemat käsitletud juba päris ammu ja erineval moel. "X-file’si" seriaalis kujutati AI-d, kellel tekkis teadvus ning enda otsustusvõime juba esimesel hooajal ehk aastal 1993. Filmides "Her" (2013) ja "Ex Machina" (2014) on samuti kujutatud tehisintellekti kui midagi, mis ei ole pelgalt masin, vaid olend, mis suudab õppida, suhelda ja isegi tunda.
Tarkvaraarendus on vaikselt, kuid kindlalt jõudmas uude ajastusse. Tänased AI-toega arendustööriistad võimaldavad koodi luua, testida ja muuta oluliselt kiiremini kui varem. Sealjuures pole enam küsimus ainult kiiruses, vaid ka tarkvara olemuses: kui seni oli tarkvara lihtsalt abivahend, siis nüüd on esile kerkimas “Service-as-Software” kontseptsioon, mis muudab programmid iseseisvalt tegutsevateks teenusepakkujateks. See muutus mõjutab nii ettevõtete ärimudeleid, tiimide tööd kui ka kogu turgu tervikuna.