Inimloomuses peitub sügavalt juurdunud hirm tundmatu ees. See on meie ellujäämisinstinkt, mis on meid saatnud juba aegade algusest, et kaitsta meid võimalike ohtude eest ja samas säilitada seda, mis meid seni elus on hoidnud. Kuidas selline alalhoiuinstinkt aga mõjutab uuendustega kaasa minemist? Eriti praegu, kus me oleme tunnistajaks ühele suurimale tehnoloogiarevolutsioonile meie eluajal - tehisintellekti juurutamisele organisatsioonides.

Mõtteid minu MELT innovatsioonikonverentsil esitatud ettekandest aitas summeerda Claude AI.

Kas mikroettevõttes, mis tegeleb koolituste ja konsultatsioonidega on täna AI tööriistadega midagi päriselt peale hakata? Uurime meie enda ettevõtte näitel järele.

Isikliku- ja tööaja piiride selge eristamine ei ole tänapäeval enam eriti lihtne. Emailid ja sõnumid on meil pidevalt taskus plinkimas. Kas aga mõistetakse, et selline olukord võib tekitada stressi ja viia ka parimate töötajate lahkumiseni? Mida saaks selles osas ette võtta? Koos Keiu Kaitsaga Emplerist uurimegi võimalikke lahendusi.

Apple ja Samsung on olnud suured rivaalid nutitelefoni turul juba enam kui 15 aastat, võideldes praktiliselt iga protsendi turuosa pärast.

AI tööriistade areng on jõudnud nii kaugele, et üsna lihtsate vahenditega saab luua virtuaalse avatari, kes näeb välja nagu inimene, räägib nagu inimene ja natuke nagu liigutab ka nagu inimene. Kuidas?

Kas OpenAI päevad on nüüd loetud? Anthropicu uus mudel Claude 3 Opus on benchmarkides parem kui GPT-4. Mida see tähendab ja kuidas see kõik võimalikuks sai?

Kas tehnoloogiline areng võib toetada kunstnikke ja disainereid nii, et nad loovad veelgi veenvamaid ja ilmekamaid teoseid? Millist mõju avaldab pildiloome tehisintellekti laialdasem integreerimine loovatesse protsessidesse? Need on küsimused, millele otsime vastuseid Midjourney, turul ühe kõige jõulisema pildiloome AI-mudeli näitel.