
Claude on Anthropicu loodud AI-assistent, mis on üsna sarnane ChatGPT’ga, aga kasutab teist suurt keelemudelit (Claude Sonnet). Mõned vähem tähtsamad erinevused on veel, aga suures pildis ikkagi üsna sarnane asi.
Samas, kui tööriistad on sarnased, muutuvad ka vähem tähtsamad asjad piisavalt oluliseks, et muuta meie valikuid tööriistade osas.
Ma ise olen viimasel ajal pigem kasutanud Claude’i. Miks? Esiteks mulle meeldib Claude’i eesti keele stiil rohkem ja teiseks mulle meeldivad Claude’i Projektid.
Mis on Claude Projektid?
Claude'i Projektid on sisuliselt personaliseeritud tehisintellekti assistendid, mis on loodud konkreetsete ülesannete täitmiseks.
Need on justkui Claude'i "pisikesed versioonid", mis on spetsialiseerunud kindlatele teemadele või funktsioonidele.
Näiteks võib luua Claude'i projekti, mis on ekspert turundusstrateegiate väljatöötamises või teise, mis on spetsialiseerunud programmeerimiskeelele Python.
Nii on teil võimalus luua oma isiklik tehisintellekti assistent, kes mõistab teie äri spetsiifikat, tunneb teie ettevõtte ajalugu ja väärtusi ning on kursis teie valdkonna uusimate trendidega.
Või siis kujutage ette, et saate Claude’ile anda oma "mälupulga" ja öelda: "Siin on kõik mu teadmised. Nüüd aita mind selle põhjal."
Ehk siis lühidalt:
- Claude Projektid võimaldavad luua kohandatud AI-assistente konkreetsete ülesannete jaoks.
- Saate lisada oma dokumente, juhiseid ja teadmisi, mida Claude kasutab.
- Erinevalt tavalisest vestlusest "mäletab" projekt teie lisatud infot ka järgmistel kasutuskordadel ja uutes chättides.
Miks see oluline on? Nagu ChatGPT Custom GPT-d, võimaldavad ka Claude Projektid luua kohandatud AI-abilisi.
Aga erinevalt Custom GPT-dest saab Claude Projektides lisada ja muuta infot dünaamiliselt, vestluse käigus. See on nagu Custom GPT, aga paindlikum - nagu õpetaja, kes laseb teil õpiku sisu pidevalt täiendada.
Kuidas neid Claude’i Projekte luua?
See pole keeruline, aga nõuab natuke rohkem aega kui tavaline vestlus AI-ga.
Esimene asi on muidugi see, et Projektide loomiseks on sul vaja tasulist Claude’i kahjuks (alates Pro versioonist).
.avif
.avif
Peamiseks probleemiks on Claude’i Projektide suhteline piiratus. Eelkõige see, et projekti lisatava info maht on piiratud Claude maksimaalse konteksti akna pikkusega.
Mida see tähendab? See tähendab seda, et sa saad Projekti lisada umbes 500 lk jagu materjale (ca 200k tokeneid).
ChatGPT limiidid on märksa heldemad. Võid üles laadida 20 faili, sh iga fail võib olla 512MB ja iga faili sees võib olla kuni miljon tokenit.
Ehk siis kui tahta anda rohkelt konteksti, siis ChatGPT GPT’d on paremad.
Ühtlasi viitab see tehnilisele erinevusele: Anthropic panustab suuremale konteksti aknale ja ChatGPT hoopis RAG tehnoloogiale.
Samuti puuduvad Claude’is sellised featuurid:
- Advanced data analysis ehk siis igasugused erinevad andmeanalüütika ja failide loomise jms funktsioonid, mis tulenevad sellest, et me saame ChatGPTs käivitada Pythoni koodi.
- Internet browsing ehk siis võimalus käsutada chatbot internetti materjale otsima.
- Dall-E ehk siis võimalus luua pilte
- Function calling ehk siis võimalus liidestada GPT mingi avaliku APIg kaudu teiste tarkvaradega.
Ehk siis kui ma teeks tõsisemat teadmusassistenti või automatiseeriks andmeanalüüsi protsessi või teeks muidu vähegi keerulisemat abimeest, siis pööraks ma pilgu ChatGPT poole.
Kokkuvõte
Claude Projektid on üsna mugav meetod isiklike AI-assistentide loomiseks. Nende dünaamilisus, paindlikkus ja kasutajasõbralikkus teevad neist hea tööriista nii isiklikuks kui ka professionaalseks kasutamiseks.
Claude üldiselt on vähemalt sama hea kui ChatGPT (eriti eesti keeles), ja Projektide lisandumine on kindlasti märkimisväärne boonus, mis paneb paljusid Claude’i poole piiluma.
Hetkel ongi nii, et ma pigem töötan Claude’i kui ChatGPT’ga just seetõttu, et projektide kasutamine on mugavam ja eesti keel on parem.
P.S. Kas teadsid, et Anthropic nimetas oma tehisintellekti "Claude’iks" Claude Shannon'i järgi, kes oli kuulus matemaatik ja elektriinsener, keda sageli nimetatakse "informatsiooni teooria isaks". Shannon'i töö pani aluse digitaalsete skeemide disaini teooriale ja telekommunikatsioonile, muutes ta sobivaks nimekaimuks arenenud tehisintellekti süsteemile.