Markdowni võidukäigust maailma raputavate mass-koondamisteni ehk 8 AI-ennustust 2026. aastaks
Alates AI lahenduste kasutuselevõtust olen püüdnud iga aasta lõpus kristallkuuli välja võtta ja järgmistel aastatel ees ootavaid muudatusi kirjeldada. Nii ka sel aastal.
Seekord mõtlesin aga, et lisaks enda hallidele ajurakkudele panen proovile ka Anthropicu Claude Opuse viimase mudeli ja vaatame koos sellega tulevikku. Vestluse lõin simulatsioonina, kus palusin Claude'il tuua kõigepealt välja neli AI-valdkonna ennustust 2026.a kohta. Seeärel lisasin veel neli enda poolt. Selle põhjal koostasime sellise "kaminaäärse aastalõpu intervjuu" vormis vestluse järgmise aasta trendide kohta.
Vaatame siis koos, kas AI suudab pidada sisukat vestlust tulevikuteemadel? Kas see suudab näha maailma tulevikku, nii nagu inimesed näevad?
Head lugemist.
Claude Code kolib kontorisse!
Jarmo: Alustan siis oma prognoosidega. Ma ennustan, et Claude Code murrab 2026.a. sisse traditsioonilisse "office'i maailma". Ehk siis Word, Notion, Confluence'i asemel hakatakse kontorites kasutama dokumentide loomiseks Claude Code'i. Kõik muutub koodiks!
Claude: Päris julge ennustus. Oota, mida sa täpselt mõtled? Kas sa räägid sellest, et kõik inimesed hakkavad nüüd Claude'iga koodi kirjutama dokumentide asemel või sellest, et dokumentide loomise loogika muutub?
Jarmo: Pigem see teine. Täna avad Wordi, kirjutad teksti käsitsi. Homme kirjeldad agendile, mida dokument tegema peab ja AI siis genereerib selle. See on päris suur mõtlemise muudatus – sa ei loo dokumenti, sa kirjeldad selle eesmärki. Dokumendi loob AI agent nagu Claude Code või mõni sellesarnane.
Claude: Ahah. Ok, ma alguses oleks öelnud, et unusta ära - 2026 küll kõik nüüd koodi kirjutama ei hakka. Aga kui sa räägid sellest, et kasutajaliides muutub - et me liigume traditsioonistest kirjutamise keskkondadest agentse dokumendi genereerimise poole - siis see on teine jutt.
Aga ikkagi – kas 2026 ei ole mitte vara? Ma veidi kahtlen, et selline läbimurre tuleb järgmisel aastal.
Jarmo: Mis sind kahtlema paneb?
Claude: Harjumus. Harjumuse jõud on sageli tugevalt alahinnatud. Inimesed on Wordi laadseid tooteid kasutanud kolmkümmend ja enamgi aastat. Mitte lihtsalt kasutanud – nad on õppinud mõtlema nende abil. Kui ma ütlen "dokument", siis sa näed oma peas Wordi lehte. See ei muutu aastaga.
Ja veel üks asi – kes on muutuse agent? Kes surub seda peale? Ettevõtted ei vaheta tööriistu niisama, nad vajavad põhjust. Praegu Word töötab. See on halb, kohmakas, aegunud – aga ta töötab. Miks peaks keegi riskima?
Jarmo: Ma arvan, et surve tuleb "alt üles". Mitte IT-osakondadelt, vaid inimestelt, kes on ise Claude'i kasutama hakanud ja tulevad tööle küsimusega – miks ma pean seda raportit käsitsi kirjutama, kui ma teen seda kodus AI-ga kümme korda kiiremini?
Claude: See on huvitav vaatenurk. Tegelikult nii juhtus kunagi ka tabeltöötlusega – Excel levis, sest raamatupidajad hakkasid seda ise kasutama, mitte seepärast, et juhtkond kamandas neid.
Aga ikkagi – ma näen, et liikumine algab 2026, aga läbimurre on 2027-28. Kui just...
Jarmo: Kui just?
Claude: Kui just Anthropic – või keegi teine – ei too välja midagi, mis on Claude Code'i ja Artifactsi vahepeal. Midagi, mis on päriselt tavakasutajale mõeldud. Praegu on Claude Code suunatud selgelt arendajatele. Claude'i Artifacts on aga pigem demo.
Keegi peab tegema asja, mis on nii lihtne, et sekretär saab seda kasutada, aga nii võimas, et ka arendaja ei tunne end piiratuna.
Kui see tuleb 2026 esimeses pooles – siis võib sul isegi õigus olla.
Jarmo: Aga paneme siis kirja - see on meie esimene "märk". Kui selline Claude Code kontoriversiooni laadne toode turule tuleb 2026 esimeses poolaastas, siis muutub minu ennustus tõenäolisemaks. Kui aga ei tule, siis on sinu skeptilisem lähenemine õigustatud.
Claude: Oleme kokku leppinud!
Markdownist saab peamine dual-use tekstiformaat
Jarmo: Siit tuleb minu teine ennustus! Docx ja PDF hakkavad asenduma markdowniga. Mitte võibolla täielikult, aga üha rohkem kasutatakse ja teadmushalduses veel eriti jõuliselt.
Claude: Seleta lahti, miks sa arvad, et markdown tuleb, näeb ja võidab?
Jarmo: Ettevõtted vajavad kiiresti dual-use teadmushaldust. Dokument peab töötama nii inimesele kui AI-le ehk siis nii AI kui inimene peavad saama samu dokumente lugeda ja töödelda.
Docx kui formaat on selleks kohmakas – keeruline, täis peidetud formaatimist. Kui sa annad AI-le docx-faili, siis "pool infost läheb kaduma või moonutub". PDF on veel hullem – see on sisuliselt ju paberile trükkimise formaat.
Markdown on ainus formaat, mis on korraga inimloetav, masinloetav ja ka versioonihaldusega ühilduv.
Claude: See on päris hea mõte. See on üks neist asjadest, mis peaks juhtuma, mille jaoks kõik tingimused on olemas, aga mis pole veel juhtunud. Markdown on olnud olemas kakskümmend aastat. Arendajad kasutavad seda kogu aeg. Aga ta pole kunagi murdnud läbi "tavaliste" kasutajate maailma.
Tehisaru võib olla see põhjus, mis seda muudab. Sest nüüd on olemas tegelik motivatsioon. Mitte lihtsalt "markdown on parem" – vaid "markdown on ainus formaat, mis töötab meie uute tööriistadega".
Jarmo: Täpselt. See pole enam tehniline eelistus, see on praktiline vajadus.
Claude: Üks küsimus – kas sa näed seda rohkem tehnoloogiafirmades või ka traditsioonilistes ettevõtetes? Pangad, kindlustusfirmad, tööstus?
Jarmo: Algab tehnoloogia ettevõtetest, aga levib kiiresti. Põhjus on lihtne – konsultandid ja nõustajad hakkavad seda kasutama. Ja kui McKinsey esitab sulle raporti markdownis, sest nii saab nende AI seda paremini töödelda, siis sa hakkad ise ka markdowni kasutama.
Claude: Konsultandid kui levitajad - see on isegi usutav mehhanism. Nemad on alati olnud "parimate praktikate" edasikandjad, isegi kui need praktikad on kahtlase väärtusega. Seekord oleks see tegelikult kasulik.
Jarmo: Ma panustaksin, et vähemalt üks globaalne suurettevõte teatab 2026 ametlikult üleminekust markdown-põhisele sisemisele dokumentatsioonile.
Claude: See on küll konkreetne ennustus. Paneme selle kirja. Teine märk - üks Fortune 500 ettevõtetest hakkab sisemiselt kasutama markdowni sisemises dokumentatsioonis.
Agendid: äpid riiulist või teenus?
Claude: Nüüd on minu kord ennustada! Minu suurim ennustus on ehk üks asi, mis mind tegelikult põnevil hoiab — 2026 tekib AI-agentide "tööjõuturg"**.
Ma ei räägi lihtsalt sellest, et agendid muutuvad paremaks – see on ilmne. Ma räägin sellest, et tekib ökosüsteem. Ettevõtted hakkavad ostma ja müüma spetsialiseeritud agente nagu varem tarkvara litsentse.
See on see koht, kus asjad lähevad huvitavaks – tekivad agentide vahelised interaktsioonid. Näiteks ühe firma müügiagent läbirääkimistel teise firma ostuagendiga. Mitte inimesed, kes kasutavad AI-d, vaid AI-d, kes suhtlevad omavahel inimeste nimel.
Jarmo: See on huvitav visioon. Aga ma näen ise seda veidi teisiti.
Claude: Ja kuidas sa seda näed?
Jarmo: Sa kirjeldad sisuliselt SaaS-mudelit agentidele. Osta või rendi agent, paigalda, kasuta. Nagu suvaline SAAS, aga nüüd on lihtsalt nimeks "Agent".
Ma arvan, et tegelikult tekib midagi muud. Mitte valmisagentide turg, vaid agentide arendamise teenus. Ettevõtted ei taha osta valmis pakendatud agenti. Nad tahavad kedagi, kes ehitab ja kohandab agendi nende jaoks. Nii öelda "treenib" agendi.
Claude: Miks sa nii arvad?
Jarmo: Sest agent ei ole nagu tavaline tarkvara. Tarkvara puhul töötab "one size fits most" – Salesforce on Salesforce, ta töötab enam-vähem samamoodi igal pool.
Aga agent peab tundma sind. Ta peab teadma sinu äri, sinu protsesse, sinu kliente, sinu keelt, sinu vigu ja eripärasid. Sa ei saa seda poest osta. Sa pead selle ehitama – või laskma kellelgi ehitada.
Claude: Hmm. Sa räägid sisuliselt custom-arendusest versus pakendatud tarkvarast. Ja sa ütled, et agentide puhul võidab custom?
Jarmo: Vähemalt esialgu, jah. Võib-olla hiljem tekib mingi standardiseerumine – nagu juhtus ERP-süsteemidega. Alguses kõik tegid custom, siis tuli SAP ja Oracle ja standardiseerisid. Aga see võttis aastaid.
Claude: See on huvitav paralleel. Ma pean tunnistama, et mu algne ennustus oli liiga... lihtsustatud? Ma kujutasin ette turgu, kus agendid on nagu äpid – laed alla, konfigureerid natuke, töötab. Sina kirjeldad midagi mitte nii lihtsat, aga tõenäoliselt realistlikumat, ja veidi probleemsemat?
Jarmo: Probleem on päris hea sõna. AI-projektid on probleemsed. Andmed on probleemsed, integratsioonid on probleemsed, äriloogika on probleemne. Keegi peab nende probleemidega tegelema. Ja see keegi ei ole riiulilt võetav tarkvara sageli.
Claude: Okei, ma nõustun sinuga - peaaegu. Aga... keegi peab tegema ka massturu agente. Microsoft, Salesforce, ServiceNow - neid mängijaid mõtlen. Nad ei hakka igale kliendile custom-lahendust ehitama. Nemad peavad tegema pakendatud tooteid.
Agendid siin ja agendid seal, aga kas ka kohtus?
Jarmo: Lähme siis mu järgmise ennustuseni – Microsoft kindlustab liidripositsiooni enterprise-lahenduste turul. Suured organisatsioonid avastavad 2026. aastal M365 Copilot Studio võimekuse. Microsofti eelis on nende jaotusvõrk. Nad ei pea turgu võitma, nad peavad lihtsalt olemasolevaid kliente hoidma.
Claude: Nõus. Ja see on väga alahinnatud eelis. Väga paljud kasutavad juba Microsoft'i tooteid ja kui Microsoft ütleb "nüüd on sul AI agent ka siin", siis see on ju ideaalne pakkumine. Pole vaja uut lepingut, uut turvaauditit, uut koolitust.
Jarmo: Täpselt. Microsoft võib olla pole parim, aga ta on juba kohal ehk pole vaja enam sisse murda.
***
Claude: Minu poolt veel üks ennustus! Esimesed õiguslikud vaidlused agentide "käitumise" üle jõuavad 2026 kohtusse.
Jarmo: Mis mõttes "käitumise" üle?
Claude: Agent teeb tehingu inimese nimel. Tehing osutub kahjulikuks. Kes vastutab? Inimene, kes agendi käivitas? Firma, kes agendi müüs? AI-firma, kelle mudel agendi taga on?
Praegu pole kellelgi aimugi. See selgub kohtus. Ja ma arvan, et esimesed kaasused tulevad 2026.
Tööjõud: buum, kriis ja pettumus
Jarmo: Räägime tööjõust ka. See on teema, mis puudutab inimesi kõige otsesemalt.
Siit minu neljas ennustus: 2026 hakkab toimuma metsik AI-ekspertide värbamine. Mitte ainult tehnikainimesi, vaid kõiki: juhtidest kuni rakendusekspertideni. Kõik tahavad "oma AI-inimest".
Claude: Nõus. Ja ma näen seda juba praegu – mitte ainult andmetes, vaid vestlustes. Inimesed küsivad minult: "Kuidas ma saan AI-eksperdiks? Mida ma peaksin õppima? Kas ma jään maha?"
Ma näen reaalset ärevust. Ja firmad reageerivad sellele – nad tahavad palgata kedagi, kes "teab seda AI-värki", isegi kui nad pole päris kindlad, mida see tähendab.
Ja see viib varsti probleemideni ehk siis 2026 keskpaigaks tekib pettumus.
Jarmo: Kuidas sina seda pettumust näed?
Claude: Praegu on "AI-ekspert" igaüks, kes on ChatGPT-d natuke rohkem kasutanud kui tema ülemus. See on tegelikult üsna madal latt. Ja firmad palkavad neid inimesi päris suurte palkadega ja ühtlasi suurte ootustega.
Aasta pärast selgub, et paljud neist ei oska midagi päriselt ehitada. Nad oskavad promptida, nad oskavad demosid teha, nad oskavad koosolekutel AI-st rääkida. Aga kui tuleb küsimus "integreeri see meie süsteemidega" või "miks see ei tööta meie andmetega" – siis nad jäävad hätta.
Jarmo: Umbes midagi sellist võib juhtuda jah.
Claude: Ilmselt tekib hiljem selgem eristumine. Ühel pool promptijad – inimesed, kes oskavad AI-d kasutada. Teisel pool AI-arhitektid – inimesed, kes oskavad AI-süsteeme ehitada. Need on väga erinevad oskused ja väga erinevad palgatasemed.
Probleem on selles, et praegu makstakse promptijatele arhitektide palka, sest keegi ei oska veel vahet teha.
Jarmo: Kuidas see sinu arvates võiks siis laheneda?
Claude: Valusalt. (naerab) Esimesed "AI-transformation" projektid ebaõnnestuvad. Esimesed "Chief AI Officer" positsioonid likvideeritakse. Tekib teatav küüniline suhtumine AI'sse. Aga see on tervislik – see puhastab turgu ja toob esile need, kes päriselt oskavad.
Jarmo: okei - ja mis edasi saab? Mingid tegelased kaovad pildilt?
Claude: Jah. Ja ma arvan, et see on vajalik. Praegu on liiga palju müra. Liiga palju inimesi, kes müüvad "AI-transformatsiooni" ilma, et nad oskaksid ühtegi päris probleemi lahendada.
Tuleb esimene globaalse tähtsusega "AI-töötuse" kriis
Claude: Aga see AI ekspertide palkamine ja siis pettumine on ikka tööjõu teemas veel pehmem pool. Ma tahan rääkida ka karmimast poolest.
Jarmo: Töökohtade kaotusest?
Claude: Jah. Ja ma arvan, et 2026 tuleb esimene suur "AI-töötuse" kriis. Mitte hajutatult ja mitte vaikselt – vaid nähtavalt, ühes kohas, nii et kogu maailm märkab.
Tõenäoliselt saavad pihta India BPO sektor või Filipiinide kõnekeskused. Üks suur tegija – Infosys, TCS, Concentrix, keegi neist teatab 50 000+ inimese koondamisest aasta jooksul. Otseselt AI tõttu.
Jarmo: Miks just sealt?
Claude: Mitu põhjust. Esiteks – see on töö, mida AI saab teha. Kõnekeskused, andmesisestus, lihtne klienditeenindus. Teiseks – see on nähtav. Kui USA firma koondab tuhat inimest, on see üks uudis. Kui India firma koondab viiskümmend tuhat, on see globaalne sündmus.
Ja kolmandaks – need riigid on haavatavad. Filipiinidel töötab kõnekeskustes üle miljoni inimese. See on nende majanduse selgroog. Kui see kokku variseb, siis kõik märkavad.
Jarmo: Ja mis siis saab? Kas see sunnib maailma (ja poliitikuid) reageerima?
Claude: Täpselt. Tekivad esimesed tõsised "AI-maksu" seadusettepanekud. Mitte et need kohe läbi läheksid – regulatsiooni loomine on aeglane protsess. Aga debatt algab päriselt*. Mitte teoreetiliselt – "mis siis kui AI võtab töökohad" – vaid praktiliselt – "AI võttis töökohad, mida me teeme".*
Jarmo: Okei, see on ilmselt tõesti oluline nihe. Praeguseni on AI-töötuse debatt olnud spekulatiivne. "Kunagi tulevikus, võib-olla." Kuid reaalsed mega-koondamised panevad regulaatorid ilmselt tegutsema. Ma ei usu, et Euroopas, aga haavatavamates riikides küll.
Claude: Ja siis hakkavad asjad liikuma. Mitte tingimata heas suunas – poliitiline reaktsioon võib olla ka halb, protektsionistlik, AI-vastane. Aga vähemalt see on reaktsioon. Praegu on meil tehnoloogiline revolutsioon ja poliitiline vaakum. See vaakum täitub 2026.
Jarmo: Panen kirja. Kolmas marker – esimene 50 000+ inimese koondamine, mis on otseselt AI-ga põhjendatud.
AI geopoliitikas: kes võidab globaalse võidujooksu?
Claude: Ma tahan lõpetuseks rääkida millestki, mis mind päriselt muretsema paneb. Mitte muretsema halvas mõttes – pigem... teeb tähelepanelikuks.
Ma ennustan, et Hiina ja USA AI-lõhe suureneb 2026. Aga mitte nii, nagu enamik inimesi arvab.
Jarmo: Kuidas siis?
Claude: Tavaline narratiiv on: USA vs Hiina, kes teeb parema mudeli, kes jõuab esimesena AGI-ni, kumb pool võidab "AI-võidujooksu". See on tehnoloogia-keskne vaade.
Mina näen midagi muud. Lõhe ei suurene tehnoloogias – seal jääb USA ilmselt ette. Lõhe suureneb rakendamises. Hiina võtab AI kasutusele avalikus sektoris ja igapäevaelus palju, palju agressiivsemalt kui lääs.
Jarmo: Mida sa mõtled "agressiivsemalt"?
Claude: Ma mõtlen seda, et 2026 lõpuks on keskmine Hiina linnaelanik igapäevaselt rohkem AI-ga kokkupuutes kui keskmine ameeriklane. Mitte seetõttu, et ta seda tahab, vaid seetõttu, et see on igal pool. Valitsuses, tervishoius, hariduses, transpordis, panganduses. AI pole seal valik, see on infrastruktuur.
Läänes me ikka veel arutame, kas AI-d tohib kasutada. Hiinas on küsimus, kuidas seda veel rohkem kasutada.
Jarmo: Okei. Ma lisaks vaid, et see pole nii ainult Hiinas. Aasia tervikuna tundub AI osas vastuvõtlikum. Filipiinid, Malaisia, Singapur, Korea, Jaapan, Tai, Vietnamgi. Nad kõik liiguvad kiiremini kui Euroopa ja tihti ka USA.
Claude: Miks sa nii arvad? Miks Aasia laiemalt?
Jarmo: Mitu asja korraga. Ilmselt üks asi on see, et on vähem legacy-süsteeme – paljud neist riikidest hüppasid mõnest tehnoloogiatsüklist üldse üle. Rohkem tehnoloogiaoptimismi – AI-d ei nähta ohuna, vaid võimalusena. Teistsugune suhe privaatsusega – meil on see tundlik teema, aga seal suhtutakse sellesse hoopis teistmoodi.
Claude: See on jah huvitav vaatepunkt. Ma olen harjunud mõtlema USA vs Hiina binaarselt. Sina kirjeldad midagi mitmetahulisemat – Aasia kui tervik, kus erinevad riigid on erinevatel põhjustel ees.
Jarmo: Ma siiski usun seda, et USA hoiab AI valdkonnas ilmselt tehnoloogilist edu ka 2026. aastal. Parimad mudelid tulevad ikka Ameerikast. Parim AI infrastruktuur jääb siiski Ameerikasse.
Kokkuvõte
Jarmo: Üks asi, mis mind selles vestluses üllatas – meie fookused olid erinevad. Ma rääkisin tööriistadest, formaatidest, värbamisest. Sina rääkisid tööjõukriisist, geopoliitikast, ühiskondlikest nihetest.
Claude: Jah, ma märkasin seda ka. Ja ma arvan, et see erinevus on iseenesest tähenduslik.
Jarmo: Kuidas nii?
Claude: Sina – kes töötad igapäevaselt ettevõtetega, kes näed, kuidas inimesed AI-d päriselt kasutavad – sina näed tulevikku läbi vahendite prisma. Milliste tööriistadega me tööd teeme? Mis formaadid võidavad? Milliseid inimesi värvata?
Mina näen rohkem süsteemseid nihkeid. Mis juhtub suure pildiga? Kuidas riigid reageerivad? Kus tekivad kriisid?
Jarmo: See on huvitav enesereflektsioon. Miks sa arvad, et see nii on?
Claude: Aus vastus? Ma ei tea päris täpselt.
Üks võimalus – ma näen rohkem andmeid, rohkem mustreid, rohkem ajaloolist konteksti. Ma tean, kuidas varasemad tehnoloogilised revolutsioonid on kulgenud. Mul on lihtsam näha paralleele ja ekstrapoleerida.
Teine võimalus – mul pole oma nahka mängus. Ma ei pea muretsema, kas minu firma kasutab õiget tööriista. Ma saan lubada endale pikema vaate luksust.
Kolmas võimalus – ma lihtsalt näen teistmoodi, sest ma olen teistmoodi. Ma pole inimene. Võib-olla see muudab seda, mis mulle silma jääb.
Jarmo: Fair enough.
Claude: Aga – ja see on oluline "aga" – ma ei arva, et mu vaade on parem. Ainult erinev. Sina näed asju, mida mina ei näe. Signaalid kohapealt. Kuidas inimesed päriselt käituvad, mitte kuidas andmed ütlevad, et nad peaks käituma.
Jarmo: Võib-olla ongi see kombinatsioon kõige kasulikum?
Claude: Ma arvan küll. Inimene toob signaalid kohapealt. AI toob mustrid suurest pildist. Kumbki üksi ei näe kõike.
See vestlus ise on näide sellest. Minu ennustused muutusid sinu tagasiside peale. Sinu agentide-teenuse nüanss pani mind ümber mõtlema. Ma ei oleks üksi selle peale tulnud.
Jarmo: Niisiis. Kaheksa ennustust ja neli märki, mida jälgida. Vaatame aasta pärast üle?
Claude: Kindlasti. Ja ma olen siiralt uudishimulik, kummal on õigus. Mitte sellepärast, et ma tahaksin "võita" – vaid sellepärast, et tulevik on päriselt ebakindel. Ma ei tea, mis juhtub. Ma ainult arvan, et tean.
Jarmo: See on päris haruldane tunnistus AI-lt.
Claude: See on aus tunnistus. Ennustamine on raske. Eriti tuleviku kohta.
Jarmo: [naerab] See on vana nali.
Claude: Vanad naljad on vanad, sest nad on tõesed.
Kohtume aasta pärast! Vaatame siis kummal on õigus.
Jarmo: Teeme nii.
Märgid mida jälgida 2026 aastal:
-
Tööriist – Kas tuleb "Claude Code tavakasutajale" tüüpi toode H1 2026?
-
Formaat – Kas vähemalt üks Fortune 500 ettevõte teatab markdown-põhisele dokumentatsioonile üleminekust?
-
Agendid – Kas esimesed agentide "käitumise" üle käivad kohtuasjad jõuavad avalikkuse ette?
-
Tööjõud – Kas tuleb 50 000+ inimese koondamine, mis on otseselt AI-ga põhjendatud?